Konnasilmad
Konnasilmad – nahamuutus, mis kõige sagedamini esineb jalataldadel – (Clavus (lad), Heloma (kr)).
Veel on olemas mõhnad (villid, rakud). Mõhn tähendab naha pindmist paksenemist, kuid enim peavalu valmistavad meile just konnasilmad, sest konnasilma puhul toimuvad muutused oluliselt sügavamates nahakihtides. Konnasilmad on tavaliselt kollakat värvi, selgepiirilised ja üpris kõva tuumaga, mis asub sügaval ja kumab nahapinnal. Konnasilmad on valulikud, sest tuum surub naha alumistele kihtidele, kus on närvid, või luuümbrisele (Periost).
Konnasilm jalatallal: pikaajalise ja sageda surve või hõõrdumise tõttu hakkavad naharakud tootma intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta. Niimoodi tekivad taldadel, varvastel või kannal ebanormaalsed nahapaksendid: konnasilmad. Tavaliselt tekivad nad sügisel, talvel või kevadel – siis, kui kanname saapaid või kinniseid kingi. Tegelikult oma olemuselt on konnasilm tihedalt liitunud kuivanud sarvkihirakud, füüsiliste muutuste tõttu ei saa need rakud liikuda naha pindmistesse kihtidesse.
Kui otse konnasilma ehk teisisõnu kõva keratiinikihi all on luu, võib konnasilma tuuma surve hakata isegi luuümbrist ärritama (seda juhtub sageli varvastel, eelkõige liigesemuutuste korral). Konnasilmasse võib suhtuda kui ühte villide eriliiki, kuid erinevalt viimasest on konnasilm alati selgepiiriline ja tema keskpunktis on tuum, mis kiilukujuliselt naha sügavatesse kihtisesse tungib. Mida tugevam ja kestvam on jalatsite surve mingile konkreetsele kohale, seda sügavamale võib tuum tungida.
Konnasilmade 9 liiki:
Konnasilmasid on mitut erinevat liiki, mida rahvusvahelise meditsiinilise nomenklatuuri alusel nimetatakse järgmiselt:
- Kõva konnasilm, Clavus durus (Cd)
- Pehme konnasilm, Clavus mollis (Cm)
- Vaskulaarne konnasilm, Clavus vascularis (Cv)
- Neurovaskulaarne konnasilm, Clavus neurovascularis (Cnv)
- Neurofibroosne konnasilm, Clavus neurofibrosus (Cnf)
- Papillaarne konnasilm, Clavus papillaris (Cp)
- Hirsjas, “valge visrtikuga” konnasilm, Clavus miliaris (Cmil.)
- Küünealune konnasilm, Clavus subunguales (Cs)
- “Ogaga” (südamikuga) konnasilm, Clavus spina (Csp).
Neli kõige levinumat konnasilmade liiki:
Kõva konnasilm kujutab endast väikese pindala ja ümmarguse kujuga sarvkihi paksendit. Asub sageli varvastevaheliste liigeste projektsiooni kohtades.
Pehme konnasilm asub varbavahedes ja kujutab endast kindlapiirilist paksenenud sarvkihti.
Küünealune konnasilm asub küüne külgmiste servade all (mõnikord küüneplaadi all) ja kujutab endast paksenenud sarvkihti, mille tekkepõhjuseks on küüneserva surve pehmetele kudedele.
Kõva, juurega konnasilm – konnasilm, mille puhul paksenenud sarvkiht ulatub koonusekujuliselt pärisnahka ning tekitab valu ja tundlike närvilõpmete kahjustusi.
Konnasilmade ennetamine ja ravi:
Konnasilmade ravimise ja eemaldamise ühtseid kriteeriume pole olemas. Sageli üritab inimene aidata end selle probleemi puhul ise, kuid tekitab endale haava ning sokkide kaudu või ebapiisava hügieeni tõttu kude nakatub (infitseerub). Tänapäeval on Eesti spetsialistidel kogunendud piisavalt kogemusi, et konnasilmasid optimaalsete ja mitmekesiste meetoditega ennetada ja ravida. Seetõttu kõige efektiivsem konnasilmast eemaldamise viis on pöörduda jalahooldusspetsialisti poole, oluline on ka regulaarne ja piisav jalahügieen.
Meie kliinikus eemaldatakse kiiresti ja efektiivselt erinevat liiki konnasilmadest ning te saate ammendavat informatsiooni nende tekkimise ja ennetamise kohta.