Sissekasvanud küüned
Mõnikord aetakse segi mõisted “sissekasvanud küüs” ja “deformeerunud küüs”. See on vale ja isegi meditsiinikauge inimene võib teha vahet, millal on küüs sisse kasvanud, millal aga deformeerunud. Sissekasvanud küünel võib küüneplaadi kumerus olla täiesti normaalne, kuid ta valmistab inimesele ikkagi palju ebameeldivusi. Lisaks sellele, et nimetatud defekt muudab välimuse ebaesteetiliseks (näiteks jalalabal), tekitab ta ka valu kõndimisel. Ja deformeerunud küünel on peaaegu alati ebanormaalne patoloogiline kõverus. Kõige ebameeldivam on selles olukorras asjaolu, et peaaegu igal deformeerunud küünel on kalduvus muutuda sissekasvanuks ja valmistada inimesele neidsamu ebameeldivusi, mis sissekasvanud küüned valmistavad.
Nimetatud kõrvalekaldeid inimese tervislikus seisundis tekitavad mitmekesised põhjused. Nende seas geneetilised faktorid ning välimised ja sisemised tegurid.
Küünte sissekasvamise peamised põhjused:
Välimised:
- Valesti valitud jalatsid. Näiteks kitsad või väikesed jalanõud tekitavad pitsitumist. Suure numbriga jalatsid võivad põhjustada korduvaid lööke kinganina pihta. Kahjulikud on ka jalanõud ilma kannata, lamedad, piisava toeta jalatsid ning kõrged platvormkingad, mida paljud moegurmaanid armastavad.
- Tugi– (korrigeerivad) sukkpüksid(!).
- Hooletu küünte hooldamine (umbes 80%) – lõigates väga lühikeseks või viltu.
- Jalalaba deformatsioonid, mille põhjuseks on kas kaasasündinud anomaaliad, traumad, kompjalgsus, lampjalgsus, varvaste kõverdumine jms.
- Kaasasündinud muutused (düsplaasiad) – liigkumerad, konks- või toruküüned – aga ka omandatud muutused, mida põhjustab düstroofia või vastupidi, inimese liigne kehakaal.
Sisemised:
- Ainevahetushäired, mõnede ravimite omaalgatuslik tarvitamine, arstiga konsulteerimata.
- Vereringehäired.
- Onühhogrüpoos (konksküüs), onühhomükoos (küüneseen), küünepsoriaas.
- Kõrge iga.
Lisategurid:
- Hüperkeratoos (sarvkihi ülemäärane paksenemine)
- Suhkurtõbi
- Hüperhidroos (liighigistamine)
- Infektsioon
- Rasedusaegsed haigused
- Puudulik jalahügieen
Kuidas küünte sissekasvamist ravida?
Probleemil on kolm lahendusviisi:
- Sissekasvanud küünte ravimiseks on olemas üle 150 erineva kirurgilise meetodi. Operatsioonidest kõige tõhusam ja kasutatavam on Emmerti operatsioon, meie meditsiinisüsteemis nimetatakse seda küüneplaadi kiilresektsiooniks. Operatsioon toimub ambulatoorselt, kohaliku tuimastusega, selle viivad läbi kirurgid.
- Konservatiivsed meetodid (kodune ravi)
- Ortoneksia meetodid (ravi klambritega, plaatidega jne).
Veidi lähemalt ortoneksia meetoditest:
Ortoneksia – Orthonyxie (onühhoortoneksia) – teadus küünte kuju taastamisest, kasutades erinevaid korrigeerivaid süsteeme.
(Ortho — sirge, Onyx — küüs (kreeka k.))
Sellele teadusele pani aluse Šoti hambaarst Ross Fraser, kes eelmise sajandi 60-ndatel aastatel hakkas stomatoloogias tuntud meetodeid (hambaklambreid) kasutama küünte kuju korrigeerimiseks. Tema võttiski kasutusele termini ortoneksia. Selline lähenemine säästab patsienti operatsioonist ja on viimaseks astmeks enne kirurgi lävepakku.
Ravi klambritega on protsess, mille käigus vähendatakse küüneservade survet pehmetele kudedele, kasutades selleks küüntele kinnitatud korrigeerimissüsteeme. Klambrite abil parandatakse ka deformeerunud küünte kuju, küüned võtavad kasvamise käigus tagasi esialgse normaalse välimuse.
Ortoneksia meetodid on oivaline alternatiiv operatsioonile!
Mida pikem on ajaliselt küüne kuju taastamine, seda parem on tulemus ja väiksem retsidiivide hulk. Statistika on selline: ortoneksia meetodite kasutamisel on retsidiivide protsent alla ühe (Jörg Harreri ja Norbert Scholtzi uurimus, Saksamaa, 1971–2002 a). Meetod on väga efektiivne, kuid nõuab kannatust. Korrigeerivate vahendite keskmine kandmisaeg on 12–18 kuud ja enamgi. Mõningatel juhtudel on näidustatud pidev kandmine.
Meie kliiniku spetsialistidel on erinevate korrigeerivate vahendite (Fraseri klamber, 3TO klamber, Onyclip plaadid, B/S, Podo-fix süsteem) paigaldamisel palju kogemusi.
Garanteerime hea ravikvaliteedi.