Küünte seenhaigused
Küünte seenhaiguseid nimetatakse onühhomükoosiks — (onychomykose kreeka) — ja tavaliselt kujutavad nad endast kroonilist küüneplaadi seeninfektsiooni, mida tekitavad erinevat liiki patogeensed seened. Need seened toituvad keratiinist, lagundavad seda ja võivad tekitada inimesel veel tõsisema haiguse, keha dermatomükoosi.
Küünte seenhaiguste levik:
Küüneseen on üpris levinud haigus. Vastavalt rahvusvahelisele statistikale põeb seda tõbe 10–20% kogu planeedi elanikkonnast.
Külma kliimaga riikides on inimesed onühhomükoosile vastuvõtlikumad. Troopilistes maades on seevastu levinumad hallitusseened. Suurlinnade elanikud haigestuvad väikestes linnades või maal elavate inimestega võrreldes sagedamini. Haigestumus suureneb ka vanusega. Elukutsed, mille esindajad põevad küüneseent sagedamini, on suurte tehaste ja ettevõtete töölised, kaevurid, elektrijaamade töötajad, sõjaväelased ja sportlased (ülerahvastatud kollektiivid, ühised rõivistud ja duširuumid, vormirõivaste kandmine).
Küüneseen ei levi tavaliselt otse inimeselt inimesele. Ta kandub kaudselt: üldkasutatava sauna puitpõranda kaudu, duširuumide, võimlate, isiklike hügieenitarvikute jm vahendusel.
Küüneseene tekkepõhjused:
Onühhomükoosi võivad põhjustada ligi viiskümmend erinevat seeneliiki. Neid on tavaks jaotada kolme põhigruppi:
- Dermatofüüdid — siia hulka kuuluvad Trichophiton rubrum ja Trichophiton interdigitale ning nad tekitavad ligi 80% kõikidest küüne seenhaigustest.
- Pärmseened — need on Candida perekonda kuuluvad seened. Pärmseente osa aktiivsete onühhomükoositekitajate seas on 5–10%. Pärmseened nakatavad sagedamini sõrmeküüsi.
- Hallitusseened. Siia kuuluvad kaks suurt seeneperekonda: Moniliaceae ja Dematiaceae. Valdavalt on selle grupi seened võimetud iseseisvalt küünehaigust põhjustama, nad muutuvad haigustekitavaks vaid koos teiste teguritega (onühhomükoosid, mida tekitavad bakteriaalsed infektsioonid või muud patogeenid).
Küüneseene tekketingimused:
Patogeensed seened satuvad küüneplaati erinevatel viisidel. Just see, mismoodi ta organismi tungis ja milliseid struktuure kahjustab, määrabki haiguse nähtava kliinilise pildi. Peamisi kahjustusliike liigitatakse järgmiselt:
- Välimine küünealune
- Proksimaalne küünealune
- Pindmine
- Totaalne düstroofiline
Välimise küünealuse seeninfektsiooni puhul tungib seen küüneplaati infektsioonikoldest, mis asub ümbritseval nahal (sageli ilma mingite sümptomiteta). Sattudes küüneplaati, liigub seen edasi küünesängi, põhjustab selle paksenemist ja irdumist (onühholüüs). Seen jätkab küüneplaadi kahjustamist ja hävitab küüne kõik suuremad pinnad. Kahjustus võib jõuda küünejuureni ning siis tekib haiguse uus vorm — totaalne düstroofiline onühhomükoos. Enamasti on sel teel haigestumise puhul nakatajaks T. rubrum.
Aga T. interdigitale tungib küünde vahetult selle pinna kaudu ja tekitab küüneplaadi kahjustuse, mida nimetatakse pindmiseks valgeks onühhomükoosiks. Seen liigub edasi mööda küüneplaati ebakorrapäraste valgete ringide näol ja võib küüneplaadi kõikidest kihtidest läbi kasvada.
Sagedamini nakatuvad esimese ja viienda varba küüned, sest just need saavad kõndides enim traumasid. Seda liiki küüneseent esineb tihti koos varbavahevoltide kahjustusega.
Seene kolmas nakatamistee on proksimaalse küünevalli kaudu. Sel viisil tungivad küünde sagedamini Candida perekonna seened. Küünevallist tungivad seeneniidid maatriksisse, sealt edasi küüneplaadi alla ning nakatavad kogu küünesängi.
Viimase näite puhul on haiguse algus sageli äge, ehk siis kogu küünevalli haarab põletik.
Kuidas ravida küüneseent:
Kõik küüneseene ravimeetodid on suunatud selle haiguse põhjuste kõrvaldamisele, ehk siis tõvestava seene hävitamisele, ja neid jaotatakse kahte gruppi:
- Paikse toimega preparaadid
- Süsteemse toimega preparaadid
Milliseid preparaate kasutada ja kuidas neid ravi käigus tarvitada, otsustatakse iga patsiendi jaoks eraldi ja otsustab seda ainult nahahaiguste arst!
Eksisteerib ka küüneseene kombineeritud ravi, kui kasutatakse nii süsteemseid preparaate (tablette) kui ka lokaalset ravi (ravivahendite kandmist vahetult küünele).
Küüneseene profülaktika:
Onühhomükoosi profülaktika jaguneb kaheks peamiseks osaks:
- Ühiskondlik
- Personaalne
Ühiskondlik profülaktika: üldkasutatavate ruumide (basseinide, saunade, võimlate jm) hügieenitingimuste parandamine. Ühiskondlik profülaktika tähendab ka neid asutusi külastavate isikute ja gruppide profülaktilist läbivaatust ning ennetustööd riskigruppidega (sportlased, töölised, sõjaväelased). Suurt tähtsust omistatakse ka elanikkonna seas läbiviidavale hügieenialasele teavitustööle.
Personaalset profülaktikat jaotatakse järgmiselt: esmane ja teisene.
Esmane profülaktika tähendab seenhaiguse ärahoidmist ja see väljendub järgmises:
- Ainult isiklike jalanõude kandmine
- Pidev jalahügieen
- Paiksete seenevastaste preparaatide omaalgatuslik kasutamine isikute poolt, kes käivad sageli üldkasutatavates ruumides (siin võib aidata “vedel toonik jalgadele” või “küünte ja jalgade kaitsesprei” firmalt BAEHR).
- Seenhaiguse õigeaegne avastamine ja ravi.
Teisene profülaktika viiakse läbi inimestel, kes on juba küüneseent põdenud. Selle profülaktika eesmärgiks on vältida retsidiive ja see hõlmab endas järgmist:
- Jalgade hoolikas hügieenirežiim.
- Paiksete seenevastaste preparaatide profülaktiline kasutamine 2–3 kuud pärast ravi lõppu.
- Kasutuses olnud jalanõude väljavahetamine või nende desinfitseerimine.
- Organismi kaitsevõime üldine tugevdamine.
Küüneseene ravimisel on oluline, et kahjustatud küüneplaadi osa saaks eemaldatud. Selles võivad teid kindlasti aidata aparaatne pediküür ja kahjustatud küünte proteesimine. Seda enam, et arstid on viimasel ajal hakanud meelsasti tegema koostööd podoloogia spetsialistidega.
Kõikide küsimustega, mis puudutavad seda jaotist, ning ka selleks, et soetada maailmakuulsa Saksa tootemargi BAEHR preparaate, et kaitsta oma jalgu seenhaiguste eest, võite pöörduda meie kliinikusse.