fbpx
(+ 372) 619 0020 info@jalakliinik.ee
Märkad juhuslikult, et nahale on tekkinud tihe ümmargune moodustis? Suure tõenäosusega on tegemist viirusliku tüükaga. Üldjuhul on need punnikesed valutud, kuid siiski on mõistlik pöörduda spetsialisti poole, sest tüügastesse ei tohi hooletult suhtuda. Valesti ravitud tüügas võib areneda halvaloomuliseks kasvajaks.
Soolatüügas on valkjas, pisike, nööpnõelapeasuurune või veidi suurem nahavärvi kõvem sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja sisaldada ka verd. Viiruslike soolatüügaste tekkepõhjuseks on papilloomiviirus ning need avalduvad kõige enam labakätel, sõrmedel ja varvastel.

Viiruslikud tüükad on nakkavad ning kanduvad edasi otsese kontakti teel, mõnikord ka esemete abil, mida oli kasutanud nakatunud inimene.

Soolatüügastega on hädas inimesed, kellel on väga kuiv nahk, milles on lõhed, mida palja silmaga ei pruugi nähagi. Ometi tungib viirus neist lõhedest sisse. Ja viiruse võib saada kõikjalt, nii poes asju katsudes kui ka bussis käepidemest kinni hoides.

Jalataldadele võib tüütud tüükad saada näiteks spordiklubidest ja spaadest. Seepärast on soovitatav kanda riietusruumides alati plätusid.

Tüüka tekkimisel pöördu spetsialisti poole

Kui nahale on tekkinud moodustis, siis oskab ainult spetsialist öelda, kas see on ohtlik ning kuidas saab sellest kõige paremini vabaneda. Soolatüüka puhul pakub professionaalset abi Jalakliinik.

Tüüka avastamisel tasub spetsialisti poole pöörduda. Esiteks, lihtsamal juhul, rikuvad tüükad naha esteetilisuse ning ei mõju välisilmele positiivselt. Viiruslikud tüükad võivad nakatada ka pereliikmeid ning teisi ümbritsevaid inimesi, rääkimata sellest, et tüükad võivad kasvada ning paljuneda isenakatamise teel. Kui tüügast vigastada, võib sellest areneda põletik või mädanik. Vahel võivad tüükad tekitada ka ebamugavustunnet ja valu.

Raskemal juhul võib tüügas areneda halvaloomuliseks kasvajaks, mis võib juhtuda just iseravimise või tüüka sagedase vigastamise tagajärjel.

Seega, avastades endal soolatüüka, on kõige õigem lasta see eemaldada kvalifitseeritud spetsialisti juures. Nii saab end kaitsta võimalike negatiivsete tagajärgede eest.

Kuidas tüügast eemaldatakse? Jalakliinikus on kasutusel mitu erinevat meetodit, millest kõige uuem on tüügaste eemaldamine happega. Lisaks eemaldatakse tüükaid laseriga, krüoteraapiaga ning erinevate ravimitega. Milline on patsiendile kõige sobilikum meetod, seda oskab öelda spetsialist pärast vastuvõtul käimist.

Lasermeetod sobib ka lastele

Üheks levinud tüügaste eemaldamise võimaluseks on lasermeetod. Jalakliinikus on kasutusel modernne Fotona laser, mis on oma tõhusust korduvalt tõestanud. Protseduuri käigus tungib laserikiir kindlaksmääratud sügavusele ning justkui keevitab veresooned kinni, mistõttu ei esine tüügaste eemaldamisel ka verd.

Protseduuril kasutatavad seadmed nahka ei puuduta, mis välistab ka bakteritega nakatamise võimaluse. Tüükad eemaldatakse kiht kihi haaval aurustades, mille tulemusena muutub tüüka asukoht ajapikku ümbritseva nahaga identseks ning moodustisest ei jää jälgegi. Ainult siis, kui tüügas oli tõesti suur või paiknes sügaval naha sees, võib sellest jääda ümbritsevast nahast heledam laik.

Kuivõrd laserprotseduuriga on tüügaste eemaldamine ohutu, võib seda teha ka lastel. Lisaks saab väga täpse laserikiirega eemaldada tüütuid moodustisi ka tundlikumatelt aladelt: intiimpiirkonnast, kulmudelt, huultelt jne.

Tüüka eemaldamine vedela lämmastikuga

Teine võimalus healoomuliste tüügaste eemaldamiseks on krüoteraapia ehk külmutamine vedela lämmastikuga, mille temperatuur on –196 kraadi.

Vedel lämmastik külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamisel rakkudevahelised sidemed katkevad, naharakud lähevad katki ning tekib vill. Vedel lämmastik tekitab nahal külmatunnet, mis võib meenutada kerget torkimist või kipitust. Protseduuri järel võib patsient tunda 2–3 tundi valulikkust. Protseduurist võib tekkida vill, mis taandub 10–14 päeva jooksul, kui villile tekib koorik peale.

Kuna krüoteraapia talumine on inimestel erinev, siis on väga oluline esmane konsultatsioon, kus spetsialist teeb selgeks, kas protseduur on patsiendile sobilik – näiteks külmaallergia esinemisel krüoteraapiat ei kasutata.

Pärast esimest krüoteraapia seanssi peab patsient 7–10 päeva möödudes tulema kontrolli, kus vajadusel korratakse protseduuri. Kui seanss on lõppenud, siis annab Jalakliiniku spetsialist kaasa ka nõuanded, kuidas ravitud kohta hooldada.

Kuidas viia nakatumise risk miinimumini?

Kuigi tüügastesse nakatumist on raske ära hoida, on siiski mõned näpunäited, millega riske maandada:

  • Kõige olulisem on hoiduda kehalisest kontaktist inimesega, kellel on näha haigustunnused
  • Pärast duši all käimist kuivatage jalad ja niisutage neid kreemiga, et vältida kannalõhesid
  • Ärge unustage iga päev sokke vahetada
  • Kandke alati jalanõusid sellistes kohtades, kus teised käivad paljajalu (bassein, saun)
  • Ärge jagage rätikuid, jalatseid, kosmeetikavahendeid ega sokke teistega
  • Hoidke oma tervist, et teie immuunsüsteem püsiks tugev!

Kui avastate oma kehal tüüka, siis broneerige aeg Jalakliiniku spetsialisti juurde, kes aitab leida just teile sobiva protseduuri tüütust külalisest vabanemiseks.

Call Now Button